GEO-GEO'91 01.05.1991
Nagu nii mõnigi ilmselt kuulnud on, sai mööduval talvel teoks üks juba vaikselt unustusehõlma vajuma kippunud geograafide-geoloogide ühisüritus – GEO-GEO talimängud.
1956. aastast
alates üpris järjepidevalt korraldatud üritused toimusid ENSV eri paigus
rahumeeles aastani 1988 ja... oleksid ilmselt aset leidnud ka kahel järgneval
aastal, kui ääretult nigelate lumeolude tõttu mitte ära poleks jäänud. Aeg aga
läks ja teaduskonda ennast õppima asutanud rebastel polnud õrna aimugi, mis
kenast üritusest (mida GEO-GEO vaieldamatult on) nad sootuks ilma on jäänud. Ja
ega nende vanemad kolleegidki GEO-GEO-de ärajäämise pärast krokodillipisaraid
valanud...
Nii otsustasidki
mõned helgemate peade ja ärksama vaimuga tudengid käesoleva aasta algul endi
üllatuseks lund (!) nähes, et on aeg küps jälle kord geograafidele-geoloogidele
meeldivaid talveelamusi pakkuda. Kiiruga kokku tulnud GEO-GEO päästekomiteel
õnnestus oma vaimse juhi Priit Jagomäe ennastsalgaval juhtimisel pea
nädalapikkuse ponnistusega kõik rohkem ja vähem vajalik korda ajada ning
umbkaudu 80-lt potentsiaalselt GEO-GEO-le tulijalt osavõtumaks (kõigest 15 OR)
kätte saada.
Nõnda oligi 9.
märtsil lumise Haanjamaa Rogosi mõisahoones ennast sisse seadnud ligi
sajapealine spordi- ja õllesõprade äärmiselt meeldiv seltskond, et tüütu
kooliskäimise vahel veidi lõõgastuda. Nagu hiljem arvamust on avaldatud, võib
kohalolnuid nimetada geograafide-geoloogide "koorekihiks" – need on
üliõpilased ja vilistlased, kes oma valitud eriala tõsiselt võtavad ning selle
heaks käekäiguks ka ise on võtnud midagi ära teha.
Märkimata ei saa
jätta õppejõudude tagasihoidlikku esindatust GEO-GEO-l – nende ainsa esindajana
oli kohal ürituse grand old man Hr. Leo Vassiljev, kelle kaasalöömiseta paljud
endale ilmselt GEO-GEO-d hästi ette ei kujutaks. Kes siis veel raskete peadega
magajaid hommikul pasunahelidega ärataks ja oma vaikse ja salliva loomuga kõigi
kiitust ja imetlust ära ei teeniks, kui mitte Vass, nagu Hr. Vassiljevit
üliõpilaste seas hellitavalt kutsutakse.
Nüüd aga selle
juurde, mis sellise hulga studioosuseid Rogosile kokku oli meelitanud –
mitmesugused spordiüritused. Kõige paremini paistsid rahvale "peale
minevat" suusahüpped, aga vähem nalja ei saanud ka "Willise"
vedamisega ja vaadiveeretamisega.
Suusahüpete
tagasihoidliku osalejate arvu korvas kuhjaga trampliini taga õhus toimunu. Näha
võis erinevates stiilides (klassikaline, V-stiil, "pott" jne)
sooritatud hulljulgeid õhulende pikkustes 4-12 meetrit. Kaugeimale lendas
külalisvõistleja Teet Jagomägi Poegade võistkonnast, kelle märkimisväärselt hea
esinemine GEO-GEO-l mitmetele geograafiateaduskonna patriootidele mitte hea
vaadata ei olnud.
5-meetrise köie
taha kinnitatud "Willise" vedamisega said kõige paremini hakkama
geograafid kolmandalt kursuselt ja tühja õllevaadi (kuhu jäi sisu, jäägu
lugejate arvata-ennustada) veeretamises oli mõisaesisel ringil kiireim
vilistlane Kattel suisa kosmilise ajaga – 31,2 sekundit.
Olgu siinkohal
ära toodud ka kõik ülejäänud alad ja võitjad: murdmaasuusatamine – Priit
Jagomägi, kiirlaskumine – Teet Jagomägi & Tõnu Randaru, kahevõistlus – Teet
Jagomägi, teatesuusatamine – geogr. II, mälumäng – geogr. II ja geol. III ja
lumejalgpall – Pojad. Kokkuvõttes õnnestus seekordne GEO-GEO kinni panna
geograafia III kursusel.
Tuleb veel
mainida, et kui noorhärrade arvestuses enamik võitusid kippus minema
Jagomägedele, siis õrnema soo esindajate seas tegi üsna puhta töö Kadri Park
geograafia II kursuselt.
Selline on
lühidalt allakirjutanu nägemus GEO-GEO’91 talimängudelt
Peep Mardiste,
Päästekomitee liige.