Hakka blogi jälgijaks - sisesta oma meiliaadress ja saad teated uutest juttudest siin
Email again:

Miljardid ei päästa kriisist 21.03.2009

Õhtuleht, lehekülg 8
Print

Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso on majanduskriisi leevendamiseks välja pakkunud miljarditesse Eurodesse ulatuva abipaketi. Paraku on nii liikmesriikide kui suurfirmade erihuvid teinud paketist segase kompoti, mil puudub selge strateegiline eesmärk.

Barroso poolt 2008.a. novembris väljakäidud plaan hõlmas muuhulgas 30 miljardi Euro väärtuses laene Euroopa Investeerimispangalt või tagastamatut abi erinevatele projektidele. Eestis on enam juttu olnud paketis sisalduvast toetustest väljavalitud energiaprojektidele, sh Eesti ja Soome vahelisele teisele elektrikaablile. Algselt oli Euroopa Komisjonil selge plaan toetada selliseid projekte, mis vähendaks meie majanduste süsinikusõltuvust ning looks uusi rohelisi töökohti. Tänaseks on erinevad huvigrupid sellele plaanile tõhusat vastutööd teinud ja kahjuks on märkimisväärne osa toetustest voolamas muutumise vajadust eitavatele energia- ja autotööstuse gigantidele.

Uus ja roheline

 On väga mõistlik kasutada majanduse keerukaid aegu, et anda tööstustele uus strateegiline suund, mille üheks eesmärgiks peaks olema tootmise ja toodete väiksem ökoloogiline jalajälg. See on meie kõigi huvides. Mahukad päästeoperatsioonid on andnud valitsustele täiesti uued hoovad erasektori tehtavate strateegiliste valikute suunamiseks. Rumal oleks jätta see võimalus avalikes huvides kasutamata. Palju positiivset tagasisidet saanud president Obama plaanides on roheliste töökohtade loomisel, ressursikasutuse efektiivsusel ja taastuvenergial keskne koht. Euroopa Liidu liidrid käituksid targasti, kui oleksid sel nädalal tippkohtumisel sama visioonikad.

Näiteks palju kriitikat saanud abi Euroopa autotööstustele pole ilmtingimata halb plaan, aga sellega peaks kaasnema selge nõue autotööstusi sihipäraselt moderniseerida. Autotööstuste innovatsiooni teravik tuleb suunata kütusesäästu ja uute kütuste kasutamisse. Sellised muudatused ei aitaks leevendada mitte ainult keskkonna ja kliimamuutuste probleemi, vaid tõstaksid pikas perspektiivis ka Euroopa autotööstuste konkurentsivõimet maailmas. Ei ole normaalne, kui Volkswageni "põrnikas" kasutab täna 100 km läbimiseks täpselt sama koguse kütust, nagu tema eelkäija 60 aastat tagasi. Kliimamuutuste probleemi leevendamiseks peab ka autode heitgaaside "kvaliteet" kiiresti ja oluliselt paranema. Seda ei saavuta vabatahtlike skeemidega, vastavad nõuded tuleb siduda avaliku sektori toetuspakettidega. Läbirääkimistel pole trumbid enam pankrotiohus autotööstuste käes.

Taastuvad energiaallikad ja energiasääst on mõne jaoks äraleierdatud, kuid pikaajalise jätkusuutlikkuse jaoks üliolulised teemad. Fossiilseid kütuseid ei jätku igaveseks ja taastuvenergia kasutamisele üleminekuks tuleb tegutseda jõuliselt juba täna. Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso poolt pakutud abipakett oleks siin heaks võimaluseks. Vene-Ukraina gaasitüli üheks kõrvalnähuks oli kahjuks fossiilse kütuse maagaasi kasutamist soosivate investeeringute suurendamine abipaketis, samas on kärpimise ohus toetused avamere tuuleparkidele. Euroopa Komisjon liikmesriikide vastuseisu tõttu juba loobunud majanduse abipaketis algselt sisaldunud 500 miljoni Euro suurusest toetusskeemist roheliste linnade projektile, millega oleks toetatud keskkonnasõbralikke transpordi- ja energialahendusi linnades.

Tee asemel majad

Sõltumata sel nädalal Euroopa Liidu riigipeade vahel saavutatavatest kokkulepetest majanduse abipaketi osas peaks Eesti kiiresti üle vaatama Struktuurifondide kasutamise kavad. Projektide positiivne mõju keskkonnale, kliimale ja püsivatele töökohtadele on saanud üha olulisemaks. Seni plaanitud Struktuurifondide rahajaotus tuleks ümber vaadata, et luua Saaremaa silla või Tallinna-Tartu kiirtee taoliste luksusprojektide asemel ruumi näiteks kortermajade energiasäästu investeeringuteks. Lisaks elanike küttekulude vähendamisele aitaks need muuhulgas käima tõmmata ka hääbuva ehitussektori.