Peep Mardiste

Euroopa Liidu põhiseadus vajab avalikku arutelu 15.02.2007

Pärast Euroopa Liidu ambitsioonika põhiseaduse leppe tagasilükkamist prantslaste ja hollandlaste poolt 2005. aasta rahvahääletustel võeti liidus aeg maha. Nüüd on kantsler Angela Merkel lubanud Saksamaa pooleaastase eestistumisperioodi jooksul sulatada jää põhiseaduse leppe ümbert. On kaks teed - jätkata kõikehõlmava põhiseaduse ettevalmistamist või teha vaid edasiseks laienemiseks möödapääsmatud pisimuudatused liidu juhtimises.

Mitmed liikmesriigid, nagu Ühendkuningriik, Poola ja Tšehhi nõuavad häälekalt, et senise mahuka põhiseaduse leppe asemel tuleks piirduda paari tehnilise muudatusega, milles saaks liikmesriikide valitsused omavahel kiirelt kokku leppida. See näib lühikeses perspektiivis hea ja lihtsalt teostatava lahendusena, kuid võib osutuda pikemas perspektiivis liidule karuteeneks. Põhiseaduse tänaseks ratifitseerinud riikide möödunudnädalasel kohtumisel Madriidis taas alanud arutelude juures on oluline taastada eurooplaste usaldus Euroopa Liidu vastu. Selleks ei tohi praegusest peataolekust väljapääsu otsimine toimuda mitte valitsustevaheliste kompromisside otsimisega kinniste uste taga, vaid avatud ja kaasava protsessina.

Uus tulevikukonvent

Et tuua liit oma kodanikele lähemale, tuleks põhiseaduse leppe edasiarendamiseks taas kokku kutsuda tulevikukonvent. Sarnaselt aastatel 2002-2003 tegutsenud konvendiga peaks sinna kuuluma liikmesriikide valitsuste ja rahvusparlamentide, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni esindajad, aga lisaks tuleks luua kohad ka kodanikuühenduste esindajatele. Viimane eeldab muidugi selgeid ja läbipaistvaid valikukriteeriumeid.

Alustades uue konvendi tööga veel käesoleva aasta sügisel, oleks võimalik 2008. aasta lõpuks põhiseaduse leppe täiendustega valmis saada. See looks omakorda võimaluse 2009. aasta kevadsuvel toimuvate Euroopa Parlamendi valimistega paralleelselt panna rahvahääletusele ka uue põhiseaduse teksti. Eelmine tulevikukonvent jõudis nullist alustades mahuka EL põhiseaduse leppe väljatöötamiseni pooleteise aastaga, nüüd tuleks juba tehtud töö aluseks võtta ja keskenduda üksmeele otsimisele kesksetes vaidlusküsimustes. Oluline on, et arutelusid ei alustataks taas nullist.

105-liikmelise tulevikukonvendi kokkukutsumine 2002. aastal oli uudne ja tulemuslik lähenemine, mis suurendas läbipaistvust ja lõi kaasarääkimisvõimaluse paljudele huvigruppidele. Sarnase avatud foorumina tuleks Euroopa Liidu ühisväärtuste ja tulevikusuundumuste alaseid arutelusid jätkata. Vaid nii võib taastada umbusklike elanike usu Euroopa Liitu ja toetuse selle edasisse laienemisse.

Põhiseaduse lepet on vaja, et tugevdada parlamentaarset demokraatiat, läbipaistvust ja seaduse jõudu, tagada põhiõigusi ja võimaldada Euroopa Liidul tegusalt toimida. Põhiseadusega tuleks kinnistada Euroopa Liidu elanike osalusvõimalus seadusloomes otsedemokraatia põhimõtteid arvestades läbi kodanikualgatuse ja Euroopa referendumi võimaluse. Eelmise tulevikukonvendi poolt põhiseaduse ettepanekusse kirjutatud kodanikualgatuse põhimõte vajab edasiarendamist ja konkreetset rakendusmehhanismi, et vähemalt miljoni eurooplase poolt algatatud uue õigusakti ettepanekuid ka edasi menetletaks.

Senisest enam peaks põhiseaduse leppes keskenduma ka säästva arengu teemadele. Aasta-aastalt saab ka poliitikutele üha selgemaks, kui suureks probleemiks on saamas nii kliimamuutused kui taastumatute loodusvarade piiratus. Lühiajalisest majanduslikust huvist kantud röövelliku ressursikasutuse ja raiskamisega ei saa jätkata ning ka Euroopa Liidu põhiseaduse lepe peaks põlistama säästva arengu liidu keskse eesmärgina.