Puidu asendamine kiviga vähendab maja keskkonnasäästlikkust 23.11.2005
Vaidlustes Herne
tänav 42 ehitatava kortermaja konstruktsioonimaterjali üle jõudis linnavalitsus
seisukohale, et oluline on maja väljanägemine, mitte seina sisu. Ma ei ole
linnapeaga nõus - seinamaterjal ON oluline!
Tartu Ülikooli
teadlased on välja töötanud uute ehitiste keskkonnasõbralikkuse hindamiseks
spetsiaalse ehitusmõõdiku (vt. www.geo.ut.ee/ehitusmoodik). Ülikooli metoodika
vaatab ehitist kompleksselt, alates selle rajamiseks kasutatavate materjalide
tootmisel tarbitavate loodusressursside kulust kuni selleni, kuivõrd on
taaskasutatavad ehitise osad pärast selle lammutamist. Piltlikult öeldes ei tee
murukatus hoonet ökomajaks, kui seda köetakse põlevkivi baasil toodetud
elektriga. Ehitise keskkonnasõbralikkuse hindamisel tuleb hinnata ehitust
kompleksselt ning üks vale materjal või lahendus võib kaotada võimaluse “heaks
hindeks.”
Herne 42 näitel
lepiti avaliku diskussiooni käigus kokku selles, et maja konstruktsiooniks saab
puit. Puit on traditsiooniline ja looduslik ehitusmaterjal, mille kasutamist
ehitustel peaks igati soodustama. Antud hoonet TÜ teadlaste loodud
ehitusmõõdiku alusel hinnates oleks puitkonstruktsioon andnud hulga häid
hindeid, kuna hoone ekspluatatsiooni-järgsel lammutamisel saaks puidu lihtsalt
jälle kasutusele võtta. Puitkonstruktsiooni asendamine (lühikeses perspektiivis
majanduslikult odavama) fibo-plokiga langetab maja keskkonnasõbralikkuse
indeksit oluliselt. Kuidas näeb Herne 42 omanik ette maja
ekspluatatsiooni-järgset lammutamist ning ülejääva materjali edasist
käitlemist?
Herne 42
detailplaneering ehk ühiskondlik lepe lõi võimaluse positiivseks pretsedendiks
- tuua täna kahjuks vaid ehitise odavusele rõhuvale turule uus väärtus,
keskkonnasõbralik ja tulevikku vaatav lahendus. Linnavalitsus lõigi oma äsjase
otsusega pretsedendi, kahjuks äärmiselt negatiivse - seistes ehitaja kasumi,
mitte looduskeskkonna ja kohaliku kogukonna huvide eest.
