Hakka blogi jälgijaks - sisesta oma meiliaadress ja saad teated uutest juttudest siin
Email again:

Keskkonnakaitsjad tugevad lobitegijad 19.09.2003

Eesti Päevaleht, lehekülg 9
Print

Maailmamajanduse suunajate, nagu Maailmapanga, IMF-i või Maailma Kaubandusorganisatsiooni tippkohtumised toovad läbiääkislaudade ümber kokku tuhandeid valitsuste delegaate. Alati on neil tippkohtumistel lobby tegemas keskkonnaorganisatsioonide eksperdid, viimasel aastakümnel kaasnevad rahamaailma vägevate kogunemistega ka üha massilised tänavademonstratsioonid.

1993. aasta Euroopa Ülemkogu tippkohtumise toimumispaigas Kopenhaagenis oli meid, keskkonnakaitsjaid, Euroopa Liidu uue kiirteede võrgustiku arendamise vastu protesteerimas paarikümmend. 1999. aasta Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) tippkohtumine tõi USA-s Seattle's kohale juba enam kui 50 000 globaliseerumisvastast demonstranti ja see on igaveseks muutnud sarnaste tippkohtumiste dünaamikat. Kuidas selline "väline surve" tekib ja milline on selle mõju?

Üha rohkemad on aru saamas, et nii keskkonnaseisundit kui inimühiksonna arengut üldisemalt on suunamas suhteliselt väike ja lihtsalt identifitseeritav seltskond - mõjukad multinatsionaalsed suurfirmad ja tööstusriikide rahandusministeeriumid. Viimased suunavad ka selliste mõjukate mitmepoolsete finantsinstitutsioonide, nagu Maailmapank ja IMF, poliitikaid ja otsuseid. Selline mõjukeskuste identifitseerimine seletab ka näiteks üha massilisemad demonstratsioonid G8 tippkohtumiste ning Davosi majandusfoorumi ümber.

Häirivad vägivallatsejad

Kümneid tuhandeid demonstrante ühendavate suurkogunemiste puhul on väga oluline vahet teha tuhandete rahumeelsete meeleavaldajate ja kümnete politseiga kaklevate tegelaste vahel. Keskkonnaorganisatsioonid, põllumehed või globaliseerumiskriitikud võivad rahumeelse suurdemonstratsiooni logistikat ja sõnumit ette valmistada aasta või kauemgi. Paraku suudavad kutsumata kohale ilmuvad sadakond rusikakangelast pahatihti hetkega lämmatada tuhandete osalejaga rahumeelse marsi olulise sõnumi ning tõmmata kogu demonstratsioonile avalikkuse pahameele. Vägivalla oht pole aga peatanud demonstratsioonide korraldajaid, kuna selle hirmus oleks siiski vale loobuda õigusest vabalt ja avalikult oma arvamusi välja öelda.

Eestlased pole tänaval marssijad

Eestlastel erinevalt näiteks prantslastest puudub tugev tänavademonstratsioonide traditsioon. Ilmselt seetõttu, et sedavõrd väikeses riigis saab mistahes huvigrupp oma sõnumi ka otse tipppoliitikute või avalikkuse ette viia. See pole aga näiteks Eesti keskkonna-aktiviste tagasi hoidnud võimalusest oma sõnumit mujal maailmas häälekalt avaldamast. Nii näiteks sõidutasid Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering ja Eesti Roheline Liikumine 2000. ja 2001. aastal bussitäie keskkonnakaitsjaid vastavalt Haagi ja Bonni, et ühineda rahumeelsete ja värvikate massidemonstratsioonidega kliimamuutuste konventsiooni läbirääkimiste mõjutamiseks. Üksikult satub eestlasi sarnastele demonstratsioonidele sageli.

Professionaalne lobby

Samal ajal, kui näiteks siin Mehhikos Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) hetkel kestvatel läbirääkimiste ajal 10 000 demonstranti tänavail oma sõnumit kuulutavad, teevad keskkonnaorganisatsioonide eksperdid läbirääkimistel edukat lobby. Sarnastel tippkohtumistel alati ametlikku akreditatsiooni omavad sajad valitsusväliste ühenduste eksperdid on seejuures pidevas kontaktis demonstrantidega tänavail, et koostöös kõige efektiivsemalt ühiste eesmärkide poole pürgida.

Cancuni WTO kohtumine on tüüpiliseks näiteks sellest, kuidas keskkondlased lobby teevad. Ainuüksi keskkonnaorganisatsioonide föderatsioon Friends of the Earth on kohal 40 eksperdiga kogu maailmast. Me tegutseme raudse plaani järgi; igaühel on oma spetsiifilised ülesanded ja vastutsalad. Igal varahommikul arutab kogu grupp edasist strateegiat ja hilisõhtul vahetab uudised. Kiireks reageerimiseks on igaühel meist siin taskus mobiil ja Cancun'is ringiliikumiseks kasutada jalgratas. Samamoodi distsiplineeritult teevad siin lobby veel mitmed keskkonnaorganisatsioonid, kelle kõigi vahel käib samuti pidev infovahetus ja ülesannete jagamine. Professionaalse organisatsiooni tõttu polegi ime, kui võrreldes tööturite lobbyga väikesearvuline ja alafinantseeritud keskkonnakaitsjate seltskond osutub edukamaks.

WTO tippkohtumiselt / Cancun, Mehhiko