Mis metsast saab? 14.11.2002
Roheline Värav,
lehekülg 2
Viimastel
nädalatel on metsas kuumaks läinud. Lahemaa rahvuspargis jätkab ülbe
metsaomanik raiet. Keskkonnaorganisatsioonid soovitavad keskkonnaministril
tagasi astuda. Minister ütleb, et keskkonnakaitsjate hirmud on liialdatud.
Mets on eestlasele oluline - ta on meile
keerulistel aegadel pakkunud varjumisvõimalust, hetkel teeb majanduslikult
raskes olukorras olev metsaomanik metsa rahaks ja peletab ajutiselt rahamuret.
Metsaga seonduv tekitab tugevaid emotsioone - meile ei meeldi raielank, mingit
esteetilist naudingut ei paku piinlikult sirgetes ridades istutatud kuusik.
Vastakaid tundeid tekitavad maanteedel vuravad või sadamates kõrguvad
palgikoormad.
Eesti keskkonnaorganisatsioonid on mures parimate
metsade kiire raiumise pärast. Metsafirmad kurdavad, et raiumist piiratakse ja
plaanitav kaitsealuste metsade osakaal on põhjendamatult suur.
Keskkonnakaitsjad näevad metsas ka teisi väärtusi peale palgi; ettevõtjad ei
mõista võimalust, et raieküps mets võiks jääda kusagil üles töötamata.
Metsa-teemat riigi poolt koordineeriv keskkonnaministeerium on oma
seisukohtadega kusagil vahepeal. Pahatihti jääb koguni mulje, et kaldutakse
pigem metsatööstuse poolele, rõhutades et raieküps mets tuleb rahaks teha ja
seda ei tohiks takistada.
1990ndate keskpaik tõi metsandusse mitmeid
muudatusi. Ühtäkki leebus metsade kasutust reguleeriv seadustik ja kadus
aastakümneid Eesti metsades toimuval valvsat silma peal hoidnud metsavahtide
institutsioon. Järelvalve metsas toimetajate üle anti keskkonnainspektsioonile,
kelle töötaja satub erinevalt oma koduümbruse metsades pidevalt liikunud
metsavahile metsa tunduvalt harvem. Linnakontoris istuv keskkonnainspektor
saabub sageli röövraiet kontrollima väljakutse peale (viimatise Lahemaa
röövraie avastasid Lahemaal matkanud Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi
liikmed). Kuigi oma külas teatakse väga täpselt seda, kes, kus ja kuidas raiub,
ei kiputa naabri peale "kaebama." Naabrile antakse seaduserikkumine
andeks, kuna tal ju autole talvekummide ostmiseks raha vaja. Või oli vaja laps
linna kooli saata.
Eestis mühab varimetsandus ehk metsa raiumine ja
müük üht või teist seadust rikkudes. Kuigi on metsafirmasid, kelle jaoks on
puidu legaalne ja dokumenteeritud päritolu saamas väga oluliseks, pole
varimetsanduse probleemi tõsitust näiteks keskkonnaministeeriumis veel
mõistetud. Keskkonnaorganisatsioonide ja edumeelsete metsameeste murest kantud
ettepanekuid varimetsandusega tõsiselt tegeleda pole kuulda võetud. Pikas
perspektiivis seab metsas toimuva kontrollimatus ning massiivne "puidu
pesemine" ohtu puiduekspordi Eestist, kuna välisturgudel on puidu legaalne
päritolu ja keskkonnaga arvestav tootmine saamas väga oluliseks.
Metsal on väärtusi, mida me oma igapäevases kiires
toimetamises märkama ei kipu. Looduslik mets on ilus, seal on tore seeni
korjata ja perega jalutada. Need on väärtused, mida on raske rahanumbritesse
panna, kuid see ei tee neid vähemolulisemaks kui metsa väärtus näiteks paberi
toorainena. Euroopa mastaabis on Eesti loodusliku ilmega metsamassiivid (nagu
ka rabad ja veel suhteliselt puutumatu rannajoon) väga olulised rikkused. Mets
on hinnaliseks väärtuseks juba praegu ning seda enam saab inimtegevusest
rikkumata loodus meie strateegiliseks trumbiks aastakümnete pärast. Nähkem siis
metsapuus rohkemat kui sadamas tihumeetrist saadavat hinda.