Hakka blogi jälgijaks - sisesta oma meiliaadress ja saad teated uutest juttudest siin
Email again:

Looduskaitseringi pankade projekt 01.08.1998

The Bulletin/Bülletään, lehekülg 3-4
Print

Kuigi 1958. aasta asutatud Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi põhiline tegevus on endiselt suunatud looduskaitsele (näit. looduse õpperadade projekti kaudu) ja loodushariduse andmisele, on viimasel ajal lisandunud ka laiem keskkonnakaitse ja arengu teemaline tegevus. Ühe näitena võib tuua 1994. aastal alanud ja siiamaani kestva pankade projekti (täpsemalt rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide projekt).

Miks selline temaatika?

Sarnaselt teiste Ida-Euroopa riikidega pole ka Eesti riik võimeline kõigiks vajalikeks investeeringuteks eelarvest raha eraldama; üheks pikaajaliste välislaenude allikaks on kujunenud mitmepoolsed arengupangad (ingl. Multilateral Development Banks). Mitmepoolseid arengupankasid eristab kommertspankadest eelkõige nende poolt väljastatavate laenude madalam intressimäär ja pikem tagasimaksmistähtaeg. Eestis tegutsevatest arengupankadest tuleks ära mainida Maailmapanga grupp, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD), Euroopa Investeerimispank (EIB) ning Põhjamaade Investeerimispank (NIB). Ühe eeltingimusena nimetatud pankadelt laenude saamiseks liitus Eesti 1992. aasta juunis Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF), kes hoiab hoolikalt silma peal riigi rahapoliitikal.

Saadud küll suhteliselt soodsatel tingimustel, jääb laen laenuks ning riigil tuleb see teatud aja möödudes tagasi maksta. Nimetatud rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide mõju laenu võtvatele riikidele on aga märkimisväärselt suur. Kuna arengupangad (ja IMF) soovivad olla kindlad, et nad oma raha kokkulepitud tähtaegadeks valitsuselt tagasi saavad, üritavad nad kaasa rääkida riigi majanduspoliitika kujundamisel. See rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide sageli nähtamatu roll riigielu kujundamisel sunnib üle maailma üha uusi valitsusväliseid organisatsioone arengupankade uurimisele aega pühendama. Peamiselt on tähelepanu all arengupankade poolt finantseeritavate projektide mõju laene võtvate riikide keskkonnaseisundile ja sotsiaalsfäärile.

 

CEE Bankwatch Network

1995. aastal asutati Ida-Euroopas arengupankade tegevuse uurimiseks valitsusväliste organisatsioonide ühendus CEE Bankwatch Network. Mitme Ameerika ja Euroopa fondi toetusel on ühendus tänaseks tegutsenud juba kolm aastat. Ühenduse liikmeteks on keskkonnakaitseorganisatsioonid üheksast Ida-Euroopa riigist, Eestist on ühenduse partneriks looduskaitsering.

Looduskaitsering on pankade projekti raames koondanud ja levitanud mitmesugust informatsiooni arengupankadest ja nende projektidest Eestis, korraldatud on seminare. Pidevas kontaktis ollakse info saamiseks ja lobbymiseks nii arengupankade peakorterite, Eesti esinduste kui valitsusasutustega. 1995. aasta detsembrist ilmub projekti eestikeelne kvartaliväljaanne “Rahvusvahelised finantsinstitutsioonid, Ida-Euroopa ja keskkond.” Infolehte levitatakse tasuta nii keskkonnakaitsega tegelevate organisatsioonidele kui ka valitsus- ja ajakirjandusringkondadele. Üha enam Eesti kohta käivat teavet on pankade projekti raames üles pandud ka Internetti (vt. www.geo.ut.ee/bankwatch/estonia/estonia.html).